Ina Bruhn "Minu faking perekond"

Sellest raamatust on raske kirjutada. See on ühe perekonna lugu, mis algab sellega, et kohe alguses saame osa ühest ebaõnnestunud enesetapukatsest, mille sooritab 15-aastane Niina. Põhjuseks see, et tegelikult tunneb ta end poisina, eelistab nimena Christofferi ja on veendunud selles, et tema senisel elul ei ole mõtet ega näe ta ka mingit võimalust, et miski võiks paremaks muutuda. Ka on ta välja mõelnud, miks see kõik nii on. Nimelt on ta kindel, et tema perekonnas on põlvest põlve edasi antud kurjuse geeni, mis nüüdseks lööb kõige ehedamal kujul välja just temas. Kuid teisedki ei ole sellest puutumata jäänud. Kurjus on mõjutanud nende elu ja kujunemist lapseeast alates, kas otseselt või kaudselt. Raamatus koguneb perekond Niina (Christofferi) vanaema sünnipäeva tähistama. Sündmuste käigus tutvustab peategelasest mina-jutustaja oma tädi Mariannet, onu Michaeli ja tema naist Vivit ning kasuonu Helgerit. Ühe õhtu käigus paljastuvad mitmed perekonna saladused ja selguvad seni varjus püsinud suhted. Kõige tipuks hukkub üks sünnipäevakülalistest.

Raamatu pealkiri tundub olevat tabav: see perekond, millest kirjutatakse, ongi üks faking perekond. Peale sellise loo lugemist võib kindlasti igaüks meist olla topelt õnnelik oma toreda pere ja lähedaste üle. Sest raamatus on asjad ikka väga sassis ja halvasti. Kui tugevasti võib üks halb inimene (samahästi kui kurjus ise) mõjutada teiste elusid ja hoida neid hirmu all. Vinti keeratakse raamatu lõpus veel pealegi, kui lugejale juba tundub, et minevikusaladusi on niigi küllaga, paljastatakse igaks juhuks veel mõni, ja siis muutub asi natuke ebausutavaks. Aga olgu, tegelikult on kõik kirjapandu täiesti võimalik ja avab ehk natuke põhjamaise heaoluühiskonna varjukülgi. Sõnakasutus on väga julge ja otsene, nii nagu ka Niina (Cristofferi) otsekohesed ja lausa äärmuslikud arvamusavaldused oma sugulaste kohta. See võib algul olla natuke ehmatav ja harjumist nõudev. Tegelikult on raamat hea. Kui keegi tahab uskuda kurjuse geeni, siis leiab ta kõigele, mis selle peres aset on leidnud, lihtsa põhjuse. Kes aga ei usu, et see on olemas, see saab juurelda muude põhjuste üle, miks selle perega nii läks nagu läks: näiteks kui tähtsad on ausad suhted inimeste vahel ja õigus olla sina ise.