
Üks õudsemaid, samas huvitavamaid raamatu algusi – kohe tekib tahtmine lugeda, mis edasi saab. Tegemist ei ole siiski õudusromaaniga, vaid hästi mõnusa noorte fantaasiaromaaniga. Selle peategelaseks on poiss nimega Nobody (Eikeegi) Owens. Ta elab kalmistul ja tema vanemateks on surnud, vaimud. Nobody ehk Bod ise aga on päris poiss, seega on Owensite paar talle siiski kasuvanemateks. Mahajäetud kalmistule satub ta päris pisikesena ühe raamatu alguses aset leidva kohutava sündmuse tagajärjel. Sealne rahvas võtab ta omaks ja nii saab kalmistust tema kodu. Ta saab endale vanemad ning üks salapärane ja mõistatuslik tegelane Silas hakkab tema eestkostjaks. Elu kalmistul ei ole kindlasti mitte tavaline elu. Asjad toimuvad seal enamasti öösiti, Bodi vanemad ja sõbrad jäävad aastate möödudes ikka sama vanaks kui nad olid tema sinna sattumise hetkel, ja valdavad mitmeid kunste, mis inimestele kättesaamatud (näiteks hajumine, ulmaränd, läbilibisemine). Selles kummalises keskkonnas on Bodile antud kalmistupriius – ta näeb pimeduses, võib liikuda mitmel sellisel moel, nagu elavad ringi liikuma ei peaks, elavate pilk teda kalmistul ei märka. Poiss aga kasvab ja on ainult aja küsimus, millal elu viib teda väljapoole kalmistut. Kuidas seal aga hakkama saada, seda enam kui elu on ohus? Põnevust jagub, samuti igasugu vähem ja rohkem kummalisi tegelasi.
Kes tavaliselt fantaasiakirjandust ei loe, võiks mõnikord siiski proovida. „Kalmisturaamat“ igal juhul pakub hea võimaluse sukelduda argielust hoopis teistsugusesse, kohati lausa teispoolsesse maailma. Raamat on rohkelt tunnustust saanud: Newbery ja Carnegie medal, Hugo (iga-aastaselt välja antav auhind parimale ulme- või fantaasiakirjanduse teosele) ja ajakirja Locus auhind.