Selle raamatu teema on väga tõsine. 12 aastane Suzy saab suvevaheaja lõpus teada, et tema ainuke sõbranna Franny on uppunud. Suzyit vapustab see nii, et ta lõpetab rääkimise ja sulgub oma maailma. Kui inimesed oleksid vait, kuuleks nad omaenda hinge helistikku paremini. Meenutuste kaudu saab lugeja teada, et tüdrukute omavaheline sõprus lõppes, kui Franny otsustas hakata läbi käima klassikaaslastega, kes Suzy meelest olid mõtetud tibid. Nende viimane kohtumine oli olnud kohutav ja nüüd püüab Suzy meeleheitlikult tõestada, et Franny surmas olid süüdi mürgised meduusid, mitte tema sõnad. …oleksin vähemalt jätnud hüvasti. Aga inimene ei tee alati vahet uue alguse ja igavikulise lõpu vahel. Nüüd oli liiga hilja seda parandada…Raamat on mõtlemapanev, tundeküllane ja liigutav. Lisaks saab lugeja palju teada ka selliste salapäraste elukate, kui meduusid, kohta. Kindlasti pakub see lugemisrõõmu ja mõtteainet ka täiskasvanud lugejale.
