Lehed

teisipäev, 9. mai 2017

Mairi Laurik "Mina olen Surm"



Kirjastuse Tänapäev ja Lastekirjanduse keskuse korraldatud 2016. a noorteromaani võistluse võitja.

Peale põhikooli lõpetamist Lihulas vahetab Roomet kooli ja elukohta ning loodab uut elu alustada Viljandis. Ta oleks täiesti tavaline 10. klassi poiss, kui tal poleks 12-aastaselt avaldunud üks ebatavaline võime. Nimelt näeb ta inimeste elukellasid. Need on liivakella taolised, neis niriseb liivana inimese elu, Roomet näeb, kui palju elust on veel elamata ja millal võib oodata selle lõppu. Ka näeb ta mõrasid elukellas ehk katsumusi, mis ette tulnud, ja ohte, mis tabada võivad. See kõik on Roometile üsna kurnav, kuna ta näeb ka juba lahkunud inimesi, kes ei ole veel astunud teispoolsusesse, kuid on talle vaimudena nähtavad.

Kuidas sellise võimega elada, koolis käia ja uusi sõpru saada? Vanas koolis langes Roomet kiusamise ja kuulujuttude ohvriks ning seal jätkata oli võimatu. Noore ja rumalana tegi ta ka ise vigu , aimamatagi esialgu oma võimeid ning oskamata neid kasutada. Uues koolis ootavad uued klassikaaslased ja võib arvata, et on ainult aja küsimus, millal tõde Roometi kohta paljastatakse ja temast taas ohver saab. Huvitaval kombel … , aga lugege igaüks ise, mis edasi saab ja kuidas kõik Roometi jaoks laheneb. Mängus on ka esimesed suured tunded, perekonna ühtehoidmine, sõprus ja hoolivus, toimetulek teistsugusena. Kuigi pealkiri tundub sünge, kumab raamatust läbi positiivsus – kõik on võimalik, kui sul on toeks pere ja sõbrad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar